Helsinkis ekslesime pisut aga lõpuks jõudsime oma Hyyvinkää Rantasipi hotelli sviiti. Mõnulesime Norbertiga voodis ja unistasime Soome springeripreilidest. We were lost in Helsinki a while, but at last we arrived to our Hyyvinkää Rantasipi hotell suite. We felt good in comfy bed and dreamed of Finnish springerbitches.
Hommikul jõudsime Soome spanjeliklubi peaerinäitusele.Küll oli ikka palju spanjeleid! Kohtusin oma isa Rindi`s Pablo Picassoga, sain tuttavaks tema toreda omaniku Jaana Heiskariga ja ometi kord nägin jälle oma kasvatajat Riitta Nurmirantat. Oh kui õnnelik ma olin! In the morning we arrived to finnish spaniel club main special show. Oh how many spaniels! I met my daddy Rindi`s Pablo Picasso and made friends with his lovely owner Jaana Heiskari. At long last I saw my breeder Riitta Nurmiranta. Oh how happy I was!


Inglise springereid oli kohale tulnud 33 isast ja 48 emast. Lisaks lugematu arv kutsikaid, sõpru ja sugulasi. Kohut pidas Bob Jackson Mompessoni kennelist Inglismaalt, kes lonkas nagu lord Byron. Tema aristokraatlikeks soosikuteks olid valdavalt Adamant`s kenneli (seal on palju Mompessoni järglasi) koerad. There were a number of english springer spaniels: 33 male dogs and 48 bitches. Besides plenty of puppies, friends and relatives. Judged Bob Jackson from Mompesson kennel, GB, who limped as Lord Byron. His aristocratic favourites were mostly dogs from Adamant`s kennel (there were lots of descendants from Mompesson).

Isased said 9 roosat linti (nendest 5 läks Adamant`s kenneli ja Mompessoni kenneli järglaste koertele), 18 punast ja 6 sinist. Emastele jagus 16 roosat (nendest 11 Adamant`s kenneli ja Mompessoni kenneli järglaste koertele), 10 punast ja 22! sinist linti.
Male dogs got 9 pink ribbons (5 of these went to Adamant`s kennel and other descendants of Mompesson), 18 red ribbons and 6 blue ones. The bitches earned 16 pink ribbons (11 of these went to Adamant`s kennel and other descendants of Mompesson), 10 red ribbons and 22! blue ribbons.
Meie Norbert (Bimbik`s Babar) oli juuniorringis väga tubli. Ehkki Bob teda hirmutas küll jalgu trampides, kaelast venitades ja munadest pigistades, pidas Norpsu vastu ja oli seitsme juuniori hulgas kahe roosa lindi järel punase lindiga kolmas. Our Norbert (Bimbik`s Babar) was very decent in junior class. Also Bob frightened him trampling feet, straining his neck and squeezing his testicles, Norpsu stayed on and achieved the third place among seven juniors. He was very good 3.


Mina sain ka punase, aga kirjeldusega jäin üsna rahule. Kuulake ise: „A pleasent headed dog with nice outline, nice spring of rib, nice angulated quarters, I´d prefer more width of second thigh, moved OK.” Nii, et laiemad puusad on tema maitse, aga eks elu kord ole nii, et mõnele meeldivad Rubensi stiilis naised, teisele aga Carmen Kass. Ei saa kõigile meeldida. I got also the red ribbon but was quite satisfied with the description: „A pleasent headed dog with nice outline, nice spring of rib, nice angulated quarters, I´d prefer more width of second thigh, moved OK.” So the broad thighs are his taste. Life is so diverse, some like Rubens style women, some like models like Carmen Kass. One cannot please everyone.

Meie reisukaaslastest vedas kõige enam Estrellest Riinu-Ly-Pandal, kes ainsana sai roosa lindi. Tema lõõgastus põhjalikult enne ringi minekut, Riin oli ka händlerina tasemel ja nii see edu tuli.
From our travelling company Estrellest Riinu-Ly-Panda was the luckiest, who got the pink ribbon. She relaxed thoroughly before entering the ring, Riin was super as a handler and so the success came.
PE ja VSP oli Adamant`s La Dolce Vita, PI ja TP oli Adamant`s Take Your Hopes. Palju õnne! BB and BOS was Adamant`s La Dolce Vita and BD and BOB was Adamant`s Take Your Hopes. Congratulations! 
Lõpuks oli mul au olla koos isa Pabloga tema järglaste klassis koos ringis. See tunne oli uhke! Finally I had the honour of beeing together with my daddy Pablo in his progeny class. I felt very proud!